¹Pärast seda läks Jeesus teisele poole Galilea ehk Tibeeriase järve.
²Ja temaga läks kaasa suur rahvahulk, sest nad olid näinud
tunnustähti, mida ta haigetele tegi.
³Aga Jeesus läks mäele ning istus sinna koos oma jüngritega.
⁴Ent paasa, juutide püha, oli ligi.

⁵Kui nüüd Jeesus oma silmad üles tõstis ja nägi palju rahvast
enese juurde tulevat, siis ta ütles Filippusele: "Kust me ostame
leiba, et need saaksid süüa?"
⁶Aga seda ta ütles teda proovile pannes, sest ta teadis küll, mida
ta kavatseb teha.
⁷Filippus vastas talle: "Isegi kahesaja teenari
eest ostetud leibadest ei jätku neile, et igaüks pisutki saaks."
⁸Andreas, üks ta jüngritest, Siimon Peetruse vend, ütles talle:
⁹"Siin on üks poiss, kellel on viis odraleiba ja kaks kalakest.
Kuid mis sellest saab nii paljudele?"
¹⁰Jeesus ütles: "Pange inimesed istuma!" Seal paigas oli
palju rohtu. Siis istusid nad maha, seal oli arvult umbes viis tuhat
meest.
¹¹Jeesus võttis nüüd leivad, tänas Jumalat ja andis neile, kes
maas istusid, samuti ka kalakestest, niipalju kui nad tahtsid.
¹²Aga kui nende kõhud olid täis saanud, ütles Jeesus oma
jüngritele: "Koguge ülejäänud palakesed kokku, et midagi ei läheks
raisku!"
¹³Siis kogusid nad viiest odraleivast kokku kaksteist korvitäit
palakesi, mis oli sööjatest üle jäänud.
¹⁴Kui nüüd rahvas nägi tunnustähte, mille Jeesus oli teinud,
ütlesid nad: "Tema on tõesti see prohvet, kes peab tulema
maailma."
¹⁵Nüüd sai Jeesus aru, et nad tahavad tulla ja teda vägisi
kuningaks teha, ja ta tõmbus mägedesse üksindusse.

¹⁶Aga õhtu jõudes läksid Jeesuse jüngrid alla järve äärde
¹⁷ja astusid paati ning sõitsid teisele poole järve Kapernauma.
Oli juba läinud pimedaks, ja Jeesus ei olnud ikka veel tulnud nende
juurde.
¹⁸Ka puhus tugev tuul ja pani järvel tõusma kõrged lained.
¹⁹Nad olid nüüd sõudnud umbes kolm-neli miili, kui nägid
Jeesust järvel kõndivat ja paadi lähedale jõudvat, ja nad lõid kartma.
²⁰Aga Jeesus ütles neile: "See olen mina, ärge kartke!"
²¹Siis nad tahtsid ta paati võtta, aga kohe jõudiski paat
kaldale, kuhu nad olid tahtnud sõita.

²²Järgmisel päeval nägi järve kaldal seisev rahvahulk, et seal oli
ainult üks paat. Nad teadsid, et Jeesus ei olnud astunud paati koos
oma jüngritega, vaid ta jüngrid olid ära läinud üksi.
²³Tibeeriasest tuli veel teisi paate selle paiga lähedale, kus nad
olid söönud Issanda õnnistatud leiba.
²⁴Kui siis rahvahulk nägi, et seal ei olnud ei Jeesust ega ta
jüngreid, astusid nad paatidesse ning tulid Jeesust otsides Kapernauma.
²⁵Ja kui nad leidsid ta teiselt poolt järve, ütlesid nad talle:
"Rabi, millal sa siia said?"
²⁶Jeesus vastas neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi
mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite
leiba ja teie kõhud said täis.
²⁷Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks
eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa
pitseriga kinnitanud."
²⁸Siis nad ütlesid talle: "Mida me peame ette võtma, et teha Jumala
tegusid?"
²⁹Jeesus vastas: "See ongi Jumala tegu, et te usute temasse,
kelle ta on läkitanud."
³⁰Siis nad ütlesid talle: "Mis tunnustähe sa siis teed, et me
näeksime ja võiksime sind uskuda? Mida sa teed?
³¹Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nõnda nagu on kirjutatud: Ta
andis neile süüa leiba taevast."
³²Siis ütles Jeesus neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei
andnud Mooses teile leiba taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist
leiba taevast.
³³Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab
maailmale elu."
³⁴Siis nad ütlesid talle: "Issand, anna meile alati seda leiba!"
³⁵Jeesus ütles neile: "Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb,
see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.

³⁶Kuid ma olen teile öelnud, et kuigi te olete mind näinud, ei usu
te ikkagi.
³⁷Kõik, mis Isa mulle annab, tuleb minu juurde, ning kes minu
juurde tuleb, seda ma ei aja välja.
³⁸Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema
tahtmist, kes minu on saatnud.
³⁹Aga tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks
midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles
viimsel päeval.
⁴⁰See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning
temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta
üles."

⁴¹Siis nurisesid juudid Jeesuse üle, et ta ütles: "Mina olen
taevast alla tulnud leib."
⁴²Ja nad laususid: "Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, kelle
isa ja ema me tunneme? Kuidas ta siis nüüd ütleb, et ta on alla
tulnud taevast?"
⁴³Jeesus vastas neile: "Ärge nurisege endamisi!
⁴⁴Ükski ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on minu
läkitanud, ja mina äratan ta üles viimsel päeval.
⁴⁵Prohvetites on kirjutatud: Siis on nad kõik Jumalalt
õppinud. Igaüks, kes Isa on kuulnud ja temalt õppinud, tuleb minu juurde.
⁴⁶Mitte keegi ei ole näinud Isa peale selle, kes on Jumala
juurest; see on näinud Isa.
⁴⁷Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu.

⁴⁸Mina olen eluleib.
⁴⁹Teie esiisad sõid kõrbes mannat, ja surid.
⁵⁰See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene sellest
sööks ega sureks.
⁵¹Mina olen taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda
leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille mina annan, on minu
liha; ma annan selle maailma elu eest."

⁵²Sellest tõusis juutide keskel suur tüli. Nad küsisid: "Kuidas
saab tema anda meile süüa oma liha?"
⁵³Jeesus ütles neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui te ei
söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, ei ole teie sees elu.
⁵⁴Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja
mina äratan ta üles viimsel päeval,
⁵⁵sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook.
⁵⁶Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina
temasse.
⁵⁷Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii
elab ka see, kes mind sööb, minu läbi.
⁵⁸See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. See ei ole
niisugune leib, mida teie esiisad sõid, ja surid. Aga kes seda
leiba sööb, elab igavesti."
⁵⁹Seda ütles Jeesus Kapernauma sünagoogis õpetades.

⁶⁰Siis paljud tema jüngrid ütlesid seda kuuldes: "See sõna
on ränk, kes suudab seda kuulda?"
⁶¹Aga Jeesus, kes sisimas teadis, et ta jüngrid selle pärast
nurisevad, ütles neile: "Kas see ärritab teid?
⁶²Aga mis on veel siis, kui te näete Inimese Poega
üles minevat sinna, kus ta oli enne?
⁶³Vaim on see, kes elustab, lihast ei ole mingit kasu. Sõnad, mis
ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.
⁶⁴Kuid teie seas on mõned, kes ei usu." Jeesus teadis ju algusest
peale, kes on need, kes ei usu, ja kes on see, kes tema reedab.
⁶⁵Ja ta ütles: "Seepärast ma olengi teile öelnud, et keegi ei saa
tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud Isa."

⁶⁶Seepeale lahkusid paljud ta jüngritest tema juurest ega käinud
enam koos temaga.
⁶⁷Siis ütles Jeesus neile kaheteistkümnele: "Kas teiegi tahate ära
minna?"
⁶⁸Siimon Peetrus vastas talle: "Issand, kelle juurde me peaksime
minema? Sinul on igavese elu sõnad,
⁶⁹ja me oleme uskunud ning ära tundnud, et sina oled Jumala Püha."
⁷⁰Jeesus vastas neile: "Eks ma ole teid kahtteistkümmend välja
valinud, ent üks teie seast on kurat."
⁷¹Aga seda ta ütles Juudas Iskarioti kohta, sest see kavatses teda
reeta, üks neist kaheteistkümnest.