¹Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul,
kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud.
²Ta jooksis siis ja tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngri
juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile: "Nad on Issanda hauast
ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud."
³Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde.
⁴Nad jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis
Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena.
⁵Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei
astunud ta sisse.
⁶Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda sisse
ja nägi maas olevaid surilinu
⁷ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud, et see ei olnud
koos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises kohas.
⁸Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena
oli hauale tulnud, ning nägi ja uskus.
⁹Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma.
¹⁰Jüngrid läksid nüüd taas ära kodu poole.

¹¹Maarja seisis aga haua kõrval väljas ja nuttis. Kui ta nõnda
nuttis, vaatas ta kummargil hauda
¹²ja nägi kahte valges riides inglit istuvat seal, kuhu oli
pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis,
¹³ja need ütlesid talle: "Naine, miks sa nutad?" Tema vastas neile:
"Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad on ta pannud."
¹⁴Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust
seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus.
¹⁵Jeesus ütles talle: "Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?"
Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: "Isand, kui sina oled
ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon
ta ära."
¹⁶Ja Jeesus ütles talle: "Maarja!" Too pöördus ümber ja ütles
talle heebrea keeles: "Rabbuuni", see tähendab "Õpetaja".
¹⁷Jeesus ütles talle: "Ära puuduta mind, ma ei ole
veel üles Isa juurde läinud. Aga mine mu vendade juurde ja ütle
neile: Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa ning oma Jumala ja teie
Jumala juurde."
¹⁸Maarja Magdaleena tuli ja kuulutas jüngritele: "Ma olen näinud
Issandat ja seda kõike ta ütles mulle."

¹⁹Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal,
kuhu jüngrid olid kogunenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute,
tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: "Rahu
teile!"
²⁰Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge.
Siis said jüngrid rõõmsaks Issandat nähes.
²¹Jeesus ütles nüüd neile taas: "Rahu teile! Nõnda nagu Isa on
läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid."
²²Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles neile:
"Võtke vastu Püha Vaim!
²³Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks
antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud."

²⁴Aga Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, üks kaheteistkümnest,
ei olnud nendega, kui Jeesus tuli.
²⁵Teised jüngrid ütlesid nüüd talle: "Meie oleme näinud
Issandat." Aga tema ütles neile: "Kui ma ei näe tema käte
sees naelajälgi ning ei pista oma sõrme naelte asemeisse ega oma kätt
tema külje sisse, ei usu ma mitte!"
²⁶Ja kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid taas kodus ja Toomas
nendega. Uksed olid lukus, aga Jeesus tuli, jäi seisma nende
keskele ja ütles: "Rahu teile!"
²⁷Seejärel ta ütles Toomale: "Pane oma sõrm siia ja vaata minu
käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu,
vaid usklik!"
²⁸Toomas vastas talle: "Minu Issand ja minu Jumal!"
²⁹Jeesus ütles talle: "Kas sa usud seepärast, et sa oled
mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad."

³⁰Jeesus tegi jüngrite ees veel palju muid
tunnustähti, mida ei ole sellesse raamatusse kirja pandud,
³¹aga need on kirja pandud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus,
Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.