¹Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks üles Jeruusalemma.
²Aga Jeruusalemmas on Lambavärava juures tiik, mida heebrea keeles
hüütakse Betsata; sellel on viis sammaskäiku.
³Siin lamas suur hulk haigeid, pimedaid, jalutuid, halvatuid [kes
ootasid vee liikumist,
⁴sest aeg-ajalt tuli ingel alla tiiki ja segas vett. Kes nüüd
esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, ükskõik mis
haiguses ta oli].
⁵Aga seal oli inimene, kes oli olnud haige kolmkümmend kaheksa
aastat.
⁶Kui Jeesus nägi teda seal lamamas ja sai teada, et ta on juba nii
kaua aega haige, küsis ta temalt: "Kas sa tahad terveks saada?"
⁷Haige vastas talle: "Isand, mul ei ole kedagi, kes mind aitaks
tiiki, kui vesi hakkab liikuma. Sellal kui mina olen alles teel,
astub mõni teine sisse enne mind."
⁸Jeesus ütles talle: "Tõuse üles, võta oma kanderaam ja kõnni!"
⁹Ja inimene sai otsekohe terveks, võttis oma kanderaami ja kõndis.
Kuid see päev oli hingamispäev.
¹⁰Siis ütlesid juudid tervenenule: "Nüüd on hingamispäev ja
seepärast sa ei tohi kanderaami kanda."
¹¹Tema aga vastas neile: "See, kes mu terveks tegi, ütles
mulle: Võta oma kanderaam ja kõnni!"
¹²Nad küsisid temalt: "Kes on see inimene, kes sulle ütles: Võta
oma kanderaam ja kõnni!?"
¹³Aga tervenenu ei teadnud, kes see oli, sest Jeesus oli läinud
kõrvale seal paigas oleva rahva hulka.
¹⁴Pärastpoole leidis Jeesus tema pühakojast ja ütles talle: "Vaata,
sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks
midagi halvemat!"

¹⁵Inimene läks ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, kes ta
terveks tegi.
¹⁶Seepärast hakkasidki juudid Jeesust varitsema, et ta oli seda
teinud hingamispäeval.
¹⁷Aga Jeesus kostis neile: "Minu Isa tegutseb tänini ja ka mina
tegutsen."
¹⁸Siis otsisid juudid veel enam võimalust teda tappa,
sellepärast et
ta oli lisaks hingamispäeva rikkumisele nimetanud Jumala oma Isa
olevat,
tehes ennast Jumalaga võrdseks.

¹⁹Siis Jeesus vastas neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, Poeg
ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda, mida näeb tegevat
Isa, sest mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg.
²⁰Isa armastab ju Poega ning näitab talle kõike, mida ta ise teeb,
ning tahab temale näidata suuremaid tegusid, kui need on, nõnda et te
seda panete imeks.
²¹Sest nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda
teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.
²²Ja tõepoolest: Isa ei mõista kellegi üle kohut, vaid on andnud
kohtumõistmise täiesti Poja kätte,
²³et kõik austaksid Poega, nõnda nagu nad austavad Isa. Kes ei
austa Poega, see ei austa ka Isa, kes on tema läkitanud.
²⁴Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub
teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu
alla, vaid on läinud surmast ellu.
²⁵Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, tund tuleb, ja see ongi juba
käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ning kes seda
kuulevad, peavad elama.
²⁶Sest otsekui Isal on elu iseendas, nõnda on ta andnud ka Pojale,
et elu on temas endas,
²⁷ja ta on temale andnud meelevalla ka kohut pidada, sellepärast
et tema on Inimese Poeg.
²⁸Ärge pange seda imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on
haudades, kuulevad tema häält
²⁹ning tulevad välja: need, kes on teinud head, elu
ülestõusmiseks, aga need, kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.
³⁰Mina ei saa iseenesest teha midagi. Ma mõistan kohut
nõnda, nagu ma kuulen, ja minu otsus on õiglane, sest ma ei otsi oma
tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.

³¹Kui ma tunnistaksin iseenese kohta, ei oleks mu tunnistus kehtiv.
³²See, kes minu kohta tunnistab, on keegi teine, ja ma tean: see
tunnistus, mida tema minu kohta tunnistab, on kehtiv.
³³Teie olete läkitanud saadikuid Johannese juurde, ja tema on
tunnistanud tõtt.
³⁴Aga mina ei vaja mingit inimese tunnistust, vaid räägin seda
selleks, et teie võiksite pääseda.
³⁵Johannes oli lamp, mis põles ja paistis, teie aga tahtsite
üürikest aega ilutseda tema valguses.
³⁶Aga minul on suurem tunnistus kui Johannese oma: teod, mis
Isa mulle on andnud täide viia, needsamad teod, mida ma teen,
tunnistavadki minust, et Isa on minu läkitanud.
³⁷Ja Isa, kes minu on saatnud, tema ise tunnistab minu kohta. Teie
ei ole iialgi kuulnud tema häält ega näinud tema nägu
³⁸ega püsi tema sõna teis, sest te ei usu teda, kelle tema on läkitanud.
³⁹Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu
- ja just need on, mis tunnistavad minust.
⁴⁰Aga te ei taha tulla minu juurde, et saada elu.

⁴¹Mina ei vaja austust inimestelt,
⁴²kuid ma tunnen teid: teie sees ei ole armastust Jumala vastu.
⁴³Mina olen tulnud oma Isa nimel, ja ometi ei võta te mind vastu.
Kui mõni teine tuleb iseenese nimel, siis tolle te võtate vastu.
⁴⁴Kuidas te võite uskuda, kui te ootate austust üksteiselt
ega otsi seda austust, mis tuleb üksnes Jumalalt?
⁴⁵Ometi ärge arvake, et mina hakkan teid Isa ees süüdistama. See,
kes teid süüdistab, on hoopis Mooses, kelle peale te oma lootuse
olete pannud,
⁴⁶sest kui te usuksite Moosest, siis te usuksite ka mind, sest tema on
kirjutanud minust.
⁴⁷Aga kui te isegi tema kirju ei usu, kuidas te siis saate uskuda minu
sõnu?"