¹Seda ma olen rääkinud teile, et te ei komistaks.
²Nad heidavad teid kogudusest välja. Jah, tuleb tund, mil igaüks,
kes teid tapab, arvab end Jumalale teenet osutavat.
³Ja seda nad teevad, sest nad ei ole ära tundnud ei Isa ega mind.
⁴Kuid seda olen ma teile rääkinud, et kui see tund tuleb, siis
tuleks teile meelde, et mina olen seda teile öelnud.
Seda ma ei ole öelnud teile kohe alguses, sest ma olin koos teiega.

⁵Aga nüüd ma lähen tema juurde, kes minu on saatnud, ja keegi teist
ei küsi minult: "Kuhu sa lähed?"
⁶Kuid et ma seda teile olen rääkinud, siis on kurbus täitnud teie südame.
⁷Kuid ma ütlen teile tõtt: teile on parem, et ma lahkun, sest
kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära
lähen, siis ma saadan tema teie juurde.
⁸Ja kui ta tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta ja
õiguse kohta ja kohtu kohta:
⁹patu kohta, et nad ei usu minusse;
¹⁰õiguse kohta, et ma lähen Isa juurde ja teie ei näe mind enam;
¹¹kohtu kohta, et selle maailma vürst on süüdi mõistetud.

¹²Mul on teile veel palju öelda, aga teie ei suuda seda praegu taluda.
¹³Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse,
sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta
kuulutab teile tulevasi asju.
¹⁴Tema kirgastab mind, sest ta võtab minu omast ja kuulutab
teile.
¹⁵Kõik, mis on Isal, on minu päralt, seepärast ma ütlesin, et ta
võtab minu omast ja kuulutab teile.

¹⁶Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja
te näete mind jälle."
¹⁷Siis mõned ta jüngrid ütlesid üksteisele: "Mis see on, mida ta
meile ütleb: "Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut
aega, ja te näete mind jälle!" ning "Ma lähen Isa juurde!"?"
¹⁸Nad ütlesid siis: "Mis see on, mida ta ütleb: "Veel pisut
aega"? Me ei tea, mida ta räägib."

¹⁹Jeesus märkas, et nad tahtsid temalt midagi küsida, ja ütles
neile: "Te arutate omavahel seda, et ma ütlesin: "Veel pisut aega,
ja te ei näe mind, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle."
²⁰Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, teie nutate ja kaeblete, aga
maailm on rõõmus. Teid kurvastatakse, kuid teie kurbus muutub rõõmuks.
²¹Kui naine toob last ilmale, siis ta on murelik, sest tema tund on
kätte jõudnud. Aga kui ta lapse on sünnitanud, ei tuleta ta enam
oma vaeva meelde rõõmu pärast, et inimene on sündinud maailma.
²²Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on
teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.
²³Ja sel päeval ei küsi te minult enam midagi. Tõesti, tõesti, ma
ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel.
²⁴Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te
saate, et teie rõõm oleks täielik!

²⁵Seda ma olen rääkinud teile võrdumites. Tuleb tund, mil ma ei räägi
teile enam võrdumites, vaid kuulutan teile Isast avalikult.
²⁶Sel päeval te palute minu nimel. Ja ma ei ütle teile, et mina
palun Isa teie eest,
²⁷sest Isa ise armastab teid, kuna teie olete armastanud mind ja
uskunud, et mina olen tulnud Jumala juurest.
²⁸Ma olen pärit Isa juurest ja tulnud maailma, taas ma jätan
maailma ja lähen Isa juurde."

²⁹Ta jüngrid ütlesid: "Vaata, nüüd sa räägid täie selgusega ega
räägi võrdumitega.
³⁰Nüüd me teame, et sina tead kõike ega vaja, et keegi sinu käest
küsiks. Seetõttu me usume, et sina oled pärit Jumala juurest."
³¹Jeesus vastas neile: "Kas te nüüd usute?
³²Ennäe, tund tuleb ja on juba tulnud, et teid hajutatakse igaüks
ise kohta ning te jätate mu üksi. Ja ometi ma ei ole üksi, sest Isa
on minuga.
³³Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas
ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud."