¹Seda rääkis Jeesus. Ja ta tõstis oma silmad taeva poole ja
ütles: "Isa, tund on tulnud, kirgasta oma Poega, et ka Poeg
kirgastaks sind,
²nagu sina oled talle andnud meelevalla kõigi olendite üle, et
ta annaks igavese elu igaühele, keda sina talle oled andnud.
³Aga igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainsat tõelist
Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.
⁴Mina olen sind kirgastanud maa peal, lõpetanud töö, mille sa
mulle andsid teha,
⁵ja nüüd kirgasta ka sina, Isa, mind enese juures selle
kirkusega, mis mul oli enne maailma rajamist sinu juures!

⁶Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina mulle oled
andnud maailmast. Nad olid sinu omad, ja sina oled andnud nad mulle
ning nad on pidanud sinu sõna.
⁷Nüüd on nad ära tundnud, et kõik, mis sina oled andnud mulle, on
sinu juurest,
⁸sest need sõnad, mis sa oled andnud mulle, olen mina andnud
neile ja nemad on need vastu võtnud ja tõesti ära tundnud, et ma olen
pärit sinu juurest, ning uskunud, et sina oled minu läkitanud.

⁹Mina palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid
nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad.
¹⁰Ja kõik minu oma on sinu oma ja sinu oma on minu oma, ning mina
olen kirgastatud nendes.
¹¹Ja mina ei ole enam maailmas, kuid nemad on maailmas, ning mina
tulen sinu juurde. Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid
mulle, et nad oleksid üks nii nagu meie!
¹²Kui ma olin koos nendega, siis ma hoidsin neid sinu nimes,
mille sina andsid mulle, ja varjasin neid ning ükski ei hukkunud
neist peale hukatuse poja, et Kiri läheks täide.
¹³Nüüd aga tulen ma sinu juurde ja räägin just seda maailmas,
et minu rõõm oleks täielikult neis enestes.
¹⁴Mina olen andnud neile sinu sõna ning maailm on vihanud neid,
sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.
¹⁵Ma ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa
hoiaksid neid kurja eest.
¹⁶Nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.
¹⁷Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde!
¹⁸Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma.
¹⁹Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid
pühitsetud tões.

²⁰Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes
nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma,
²¹et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et
nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud.
²²Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud
mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks:
²³mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et
maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud
neid, nii nagu sa oled armastanud mind.

²⁴Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid
minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled
andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist.
²⁵Õige Isa, maailm ei ole sind tundnud, aga mina tundsin sind
ning need siin tunnevad, et sina oled minu läkitanud.
²⁶Ja ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan teada seda, et
armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina
oleksin nendes."