Silmitsi vältimatuga

Kas Jumal on olemas? Kas on tõendeid Jumala olemasolu kohta? Järgnev artikkel pakub välja põhjuseid, miks uskuda Jumala olemasollu...

Autor: Brandon Markette

Surm ja suremine... surmahirm

Kui üldse on kogemus, mis on inimkonda ühte sidunud kogu ajaloo vältel ja üle kogu maailma, siis on selleks surm. Surm on miski, millega oleme kõik ühel hetkel silmitsi – ükski treeningprogramm ega dieet, meditatsioonitehnika ega rahasumma ei saa seda olematuks teha. Surma ees oleme kõik võrdsed.

Surma lõplikkus ning ebakindlus surmajärgse elu osas tekitab paljudes hirmu. Näeme seda kõikjal enda ümber, inimesed püüavad meeleheitlikult vananemisprotsessi peatada. Loodame, et järgmine tablett, järgmine operatsioon või järgmine geneetiline avastus on võtmeks, kuidas elu pikendada.

Surmaga silmitsi, rahu südames... elu pärast surma

Ent mitte igaüks ei kohtu surmaga hirmu ja ebakindlust tundes. Mõned aastad tagasi seisis üks mu sõber selle tundmatu vaenlasega silmitsi. 16-aastasena diagnoositi tal maovähk. Arstid proovisid kõiki võimalikke ravimeetodeid, kuid miski ei andnud tulemusi. Rob oli poolteist aastat kolmes eri haiglas, mis asusid kahes eri linnas. Selle ajaga kaotas ta 41 kg ja kõik juuksed. Ta oli vaheldumisi nii haiglas kui kodurežiimil. Kahjuks ei saanud 18 kuu möödudes tema heaks enam midagi teha.

Kui kõik variandid olid läbi proovitud, jäi Robi arstidel järgi teha vaid üht. Nad saatsid ta koju, et ta püüaks seal oma viimaseid elupäevi nautida. Sel ajal olin ma kohutavalt kurb ja hirmul, et kaotan kalli sõbra, olin Jumala peale vihane. Olin vihane, et Jumal teda terveks ei teinud. Olin ka vihane, et Rob nii paljust ilma jääb.

Surmaga leppimine...

Imekombel ei olnud Rob sama vihane kui mina. Tegelikult tundus, et ta astub oma kohutavale saatusele vastu ärevusega, mida inimene tunneb esimesele kohtamisele minnes. Siiamaani tunnen aukartust, kui mõtlen tema rahule selles situatsioonis.

Tema rahu ei olnud vaid kaasasündinud muretu eluhoiak. See ei tulenenud ka hoolimatust suhtumisest. Põhjuseks oli hoopis otsus, mille Rob oli vaid paar kuud enne diagnoosi panemist teinud. Selle otsuse tulemusel leidis Rob rahu Jumalaga.

Rob teadis, kuidas saada elu pärast surma.

Selle rahu leidis Rob piiblist. Kirjast roomlastele luges ta, et „kõik on pattu teinud ja Jumala aust ilma“ (Roomlastele 3:23). Ta luges ka, et „patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas“ (Roomlastele 6:23).

Jeesusele viitas ka prohvet Jesaja, kui ta kirjutas: „[Talle] pannakse nimeks Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst“ (Jesaja 9:5). Rahuvürst tuli maa peale, et igal inimesel võiks olla rahu Jumalaga. Rob otsustas usaldada Jeesust ja sellest tulenev rahu muutus tema elus väga ilmseks.

Elu pärast surma... meie otsus

Rob ei ole ainuke inimene, kellel on tarvis see otsus langetada, meil kõigil on seda vaja. Me peame otsustama, kas võtame vastu Jumala kingituse - igavese elu. Kui me selle tagasi lükkame, oleme mõistetud vaimsele surmale – igavesele lahutatusele Jumalast. Kui me selle aga vastu võtame, kuulub igavene elu meile.

Ehkki igavene elu ei tähenda seda, et me pääseme füüsilisest surmast, suudame surmale palju kergemini vastu minna, teades, et sellele järgneb igavene elu taevas. See on see tõde, mille Rob avastas, ning järgnev suhe Jumalaga muutis kõik teistsuguseks. See on tõde, mille ka mina olen avastanud ja suhe Jumalaga muudab mu elu iga päev.

Kui sa seisad surmaga silmitsi ja mõtled, kas pärast surma on elu, või kui sul on eluga raskusi, siis tea, et sul on kõigest hoolimata võimalik tunda rahu ja lootust. Loe seda: J.O.L.K.A..

Saada lehekülg sõbrale
Kuidas alustada suhet Jumalaga