Kas abielu võib püsida?
Autor: Dennis Rainey
Üks naine jagas minuga kord oma ettekujutust abielust: „Uuriksin justkui binokliga kõrbe. Kõikjal, kuhu ma vaatan, lebavad inimesed, kes on surma ja suremise eri staadiumites – lahutus, üksildus, vägivaldsed ja lagunenud suhted, kõiksugune laastatus. Pärast selle nägemist küsin endalt, miks peaksin ma tahtma seda teekonda alustada?“
Tänapäeval esitavad paljud tudengid endale selle küsimuse. Ehkki nad igatsevad turvalisust ja rõõmu, mis tulenevad terve elu kestvast püsisuhtest, kardavad nad abielu. Üks värske abielunaine ütles ajalehes Newsweek: „Ma nägin, kuidas mu vanemate abielu laguneb, ja ma ei teadnud, kas mina suudaksin oma abielu koos hoida.“1
Ükski abiellumisealiseks saanud põlvkond ei ole kunagi varem endaga kaasa saanud nii suurt perekonna purunemisega seotud taaka. Ameerika Ühendriikides elab enam kui miljon last aastas üle perekonna purunemise2.
Paljud tudengid meenutavad oma üleelamisi:
Mary: Ühel pärastlõunal tuli ta koolist koju ja kohtas uksel isa, kohver käes. Ta jättis perekonna maha. „Tulen tagasi sind vaatama, kullake,“ lausus ta. Isa andis Mary laubale musi ja lahkus. Sellest ajast saadik ei ole Mary isa näinud.
Robert: Tema vanemad lahutasid, kui ta oli kolmene. Ta elab koos emaga, kes on kolm korda uuesti abiellunud ja joob palju. Kord peksis Roberti esimene võõrasisa ta läbi, kui poiss kokakoolat autosse ajas.
Carrie: Tema vanemad on siiani abielus, kuid on keskendunud oma edukale karjäärile. Isa ja ema tulid harva kuulama, kui ta keskkooli ajal orkestriga esines, ja nüüd, kui Carrie on ülikoolis, räägib ta vanematega harva. Perekond suhtleb tavaliselt e-posti või automaatvastajale jäetud sõnumite teel.
Philip: Keskkooli ajal ärkas Philip kord öösel üles tülitsevate vanemate häälte peale ning kuulis kolinat ja karjet. Poiss leidis köögist ema, kelle noahaavast voolas verd. Ta kutsus politsei ja isa võeti kinni. Philip, tema ema ja kaks nooremat õde läksid elama varjupaika. Ta ei tea, kus ta isa praegu elab.
Ilmselt tunned sa Mary, Roberti, Carrie ja Philipi sarnaseid inimesi. Sinu enda kogemused võivad olla sarnased või veelgi hullemad. Võib-olla oli sinugi kodu konfliktipesa, täis segadust ja rahutust. Seetõttu oled sageli mõelnud, kas üldse peaksid abielluma – sa ei taha suhet, mis oleks lõpuks tulvil valu ja pettumust ning põhjustaks su enda lastele emotsionaalse trauma. Sulle meeldib mõte jagada oma elu kellegagi, kes sind armastab, kuid päris aus olles on abielu üsna hirmutav. Ehk küsid endalt: „Kas ma suudan kunagi saada üle sellest valust, mida mu perekond mulle põhjustas? Kas õnnelik ja terve abielu ja perekonnaelu on võimalikud?“
Vastus on selgelt jaatav.
Alates aastast 1976 töötan ma organisatsioonis, mis aitab peresid, ja ma olen näinud õnnestumas tuhandeid pealtnäha lootusetuid abielusid. Jumalal on võimalik teha nii, et katki läinud inimesed kogeksid terveid suhteid, sellest aga natuke hiljem.
Kui vaadata kõiki probleeme ja valu, siis miks inimesed ikkagi tahavad abielluda? Ehkki abielu kohta kirjutatakse tänapäeval nii palju negatiivset, on altari ette minek ikkagi väga populaarne. Louis Harrise hiljutise uurimuse kohaselt tahavad 96 % tudengitest abielluda või juba on abielus. 97 % nõustusid järgmise väitega: „Lähedased suhted perekonnas on õnne võti.“3
Nii et ehkki iga neljas üle kaheksateistkümne aastane ameeriklane on lahutatud4, tahab peaaegu igaüks proovida, et äkki jääb tema abielu kestma. Miks on abielu nii ihaldatav?
Asi seisneb selles, et keegi ei taha olla üksi. Ehkki me peame isiklike eesmärkide saavutamist väga tähtsaks ning nõuame igas asjas oma õigust, igatseme kõik turvalisust ja soojust, mis leidub lähedases suhtes kellegagi, kes on meie järele hull. Me võime öelda, et „tahame olla üksi“ ja soovime „hingamisruumi“, kuid soov jagada oma elu kellegagi, kes meid armastab, on tugevam.
Ja kuigi seksuaalne tõmme on oluline osa igatsuses läheduse järele, ei sisalda see igatsus teise inimesega sügavalt lähedane olla ainuüksi seksi. Kirglik igatsus, et keegi meid tunneks ja hindaks, on meisse juba loomisel sisse pandud.
MIKS NII PALJUD ABIELUD PURUNEVAD?
Miks siis on nii, et paljud inimesed, kes soovivad ja vajavad lähedust, on sageli lõpuks lahutatud, vihased ja pettunud? Paljud, kes abielluvad, püüavad saavutada tugevat ja püsivat suhet, mis põhineb enamjaolt tunnetel. Enamuses abieludest püsib armastus ja partneri aktsepteerimine niikaua, kuni teine vastab teatud ootustele. Kuni tunded on soojad, naudivad abikaasad teineteise seltskonda, pigistavad silma kinni partneri murettekitavate või häirivate iseloomujoonte osas, suhtlevad piisavalt ja väljendavad kiindumust.
Ent kui tunded jahtuvad, leiab üks või koguni mõlemad, et ei suuda armastada ilmselgelt ebatäiuslikku inimest. Nüüd jäävad vajadused rahuldamata, see põhjustab valu, selle tulemusel aga asutakse kaitsepositsioonidele, mis omakorda vähendab normaalset suhtlemist, mistõttu tuleb ette rohkem arusaamatusi, mis toovad kaasa konflikte, mis omakorda puhuvad lõkkele viha ja kibeduse. Kui andestamine ja leppimine ei purusta seda allakäiguspiraali, siis armastus sureb.
Nimetatud käitumismustrit saab mõnda aega vältida peaaegu kõigis suhetes, niikaua kuni rasked isekusele õhutavad probleemid puuduvad või on hägused. Kuid varem või hiljem jõuab reaalsus kohale. Oma parimatest kavatsustest hoolimata mõistab paar lõpuks, et kahe iseseisva indiviidi vajadused ei saa olla kogu aeg rahuldatud.
Edukas suhe eeldab meeskonnatööd ja seda, et mõlemad loobuksid paljudest isiklikest soovidest. Isekuse asemele peab tulema eneseohverdamine. Vahel võib üks abielupool sellega üsna hästi hakkama saada, kuid lõpuks katkeb ka tema kannatus. Eneseohverdus ei ole inimesele loomuomane, isekus aga küll. Miks see nii on?
Kui me elaksime täiuslike inimeste maailmas, valitseks nende abieludes täielik harmoonia, just nii, nagu Jumal alguses abielu plaaniski. Kuid me ei ela täiuslikus maailmas. Ausalt öeldes iseloomustab meist igaüht kalduvus isekusele ja patule. Mis on patt? Sageli langetame valiku halva, mitte hea kasuks. Me oleme isekad, õelad, teeme haiget, kibestume, ülbitseme, ei taha andestada... Seda nimekirja võiks jätkata. Pole siis ime, et abikaasadel on raske teineteisega läbi saada.
Suhtumine, et just minu vajadused peavad saama suhtes rahuldatud, purustab hädavajaliku koostöövalmiduse. Nõiaring algab ja jätkub seni, kuni lähedus on kadunud ja abielu hakkab lagunema.
Vaadakem tõele näkku – me kõik vajame abi, sisemist jõudu, mis aitaks meil armastada teist inimest nii, et meie abielul oleks võimalus.
Meie isekas ja patune käitumine lööb lõhe nii abikaasade, kui ka meie ja Jumala, meie tähtsaima abimehe, vahele. Abielu autori ja loojana teab Ta, kuidas suhted toimivad. Jumal tahab, et meil oleks kõigepealt suhe Temaga ja et pöörduksime Tema poole, et Ta meid juhiks.
Jumal aitab meid igapäevaprobleemides, kuid tahab ka parandada meie minevikuhaavad ja armid. Näiteks pakub Ta võimalust saada andeks teismeeas tehtud valed valikud suhetes vastassooga. Jumal armastab meid ja tahab, et me kasutaksime Tema lapseks olemise eeliseid, mis tähendab ka Tema abi meie abieludes.
Illustreerin seda kahe stsenaariumiga, mille tegelased on tüüpilised abikaasad. Esimeses näites ei tunnista meie abielupaar (nimetagem neid Joniks ja Lisaks), et Jumal kuidagimoodi nende elus tegutseks. Teise stsenaariumi kohaselt on Jonil ja Lisal lisaks omavahelisele suhtele ka suhe Jeesus Kristusega.
VARIANT A:
On laupäeva hommik ja Jon tahab minna sõpradega golfi mängima. Ta tõuseb voodist ja ütleb Lisale, et ta läheb kodust ära ja on tagasi alles kella neljaks. Lisa kurdab: „Sa lubasid, et me läheme täna piknikule!“
„Seda ma küll ei öelnud,“ lausub Jon teravalt. „Ma ei ole kaks nädalat golfi mänginud. Ilm on ilus. Ma lähen.“ Lahkudes lööb Jon ukse pauguga kinni.
Lisa tunneb end lööduna ja nutab natuke, tormab siis vihaselt korteris ringi ja viskab diivanipadjad toa teise otsa.
„Ma sulle alles näitan, tõbras,“ karjub ta. Ta helistab sõbrannale ja lepib kokku, et nad lähevad koos välja sööma ja poodi. Kaubamajas ostab Lisa 300 dollari eest uusi riideid. Tal oli uut kostüümi vaja, kuid ta teab, et veel paari asja ostmine vihastab Joni. Nende krediitkaardi limiit on nüüd peaaegu täis.
Vahepeal saab Joni golfimäng läbi ja ta läheb sõpradega golfiklubi baari õlut jooma. Ühest õllest saab varsti kaks. Jon märkab, kui veetlev ettekandja on. Kui näitsik toob talle kolmanda õlle, sosistab Jon talle meelitusi kõrva. Naine teeb, nagu ta oleks solvunud, kuid tema naeratus näitab, et Jon meeldib talle. Järgmisel korral, kui ettekandja nende laua juurde tuleb, märkab Jon, et naine on tema joogi alla asetatud salvrätile kirjutanud oma telefoninumbri. Jon torkab salvräti taskusse.
Jon saabub koju kell viis õhtul ja tuigub veidi. Lisa vaatab telerit, heli on valjuks keeratud. Jon märkab, et diivanil on pakid. Vihaselt lülitab ta teleri välja ja osutab pakkidele. Lisa ütleb Jonile paar sõimusõna ja läheb ust paugutades magamistuppa. Nad riidlevad hilisööni. Jon veedab lõpuks öö külalistetoas.
VARIANT B:
On laupäeva hommik ja Jon tahab minna sõpradega golfi mängima. Ta tõuseb voodist ja ütleb Lisale, et ta läheb kodust ära ja on tagasi alles kella neljaks. Lisa on üllatunud ja ütleb: „Ma arvasin, et me läheme täna piknikule!“
„Ohh, kas me ei võiks seda homme teha?“ lausub Jon teravalt. „Ma ei ole kaks nädalat golfi mänginud. Ilm on nii ilus. Ma lähen!“ Lahkudes lööb Jon ukse pauguga kinni.
Lisa tunneb end lööduna ja nutab natuke, tormab siis vihaselt korteris ringi ja viskab diivanipadjad toa teise otsa.
„Sa tõbras,“ karjub ta ja soovib, et saaks Jonile näkku öelda, kui vihane ta on. Lisa otsustab minna jalutama ja selleks ajaks, kui ta pargi teise otsa on jõudnud, hakkab valu ja viha järele andma. Tagasiteel suudab ta palvetada: „Kallis Jeesus, ma olen Joni peale tõsiselt vihane, minu arust käitub ta isekalt. Palun aita, et mina ei käituks isekalt ega laseks oma vihal kontrolli alt väljuda.“ Lisa otsustab helistada sõbrannale ja lepib kokku, et nad lähevad koos välja sööma ja poodi. Kaubamajas ostab Lisa uusi riideid.
Vahepeal saab Joni golfiraund läbi ja ta läheb sõpradega golfiklubi baari keha kinnitama. Jon märkab, kui veetlev leti taga seisev neiu on, kuid naeratab talle vaid sõbralikult ja läheb sõprade juurde. Hommikul oli Lisa Joni meelest liiga vinguv ja klammerduv – polnud aus, et ta tahtis keelata tal sõpradega koos olla. Nüüd tunneb Jon ennast aga süüdi, mõeldes sellele, kuidas ta Lisaga käitus. Jon ei tunne end hästi.
„Kuulge, poisid,“ teatab ta. „Lähen täna varem koju. Mul on vaja natuke Lisaga koos olla.“ Paar sõpra nokivad teda, kuid Jon jääb oma otsusele kindlaks.
Kui Lisa kell üks koju jõuab, leiab ta oma üllatuseks kodust Joni, kes istub köögilaua ääres. Lisa märkab, et piknikukorv on välja võetud ja poolenisti süüa-juua täis pakitud.
„Miks sa nii vara koju tulid?“ küsib ta, häälest ikka veel tunda, et ta on haavunud.
„Palun vabandust, et ma hommikul niimoodi käitusin,“ lausub Jon. „Ma tahtsin golfi mängida ega hoolinud sellest, mida sina vajad. Olin vist päris isekas. Palun anna andeks.“
Lisa hammustab huulde. Ta on veel haavunud, kuid tundub, et Jon kahetseb tõesti. Ja on raske uskuda, et ta nii vara golfimängu lõpetas. „Jah, ma annan sulle andeks,“ sõnab Lisa vaikselt.
Nad embavad teineteist ja Jon lausub: „Äkki alustame seda päeva otsast peale. Ma tulin varem koju, sest ma mõtlesin, et äkki jõuame veel piknikule minna. Kas sa tahaksid minna?“
Lisa surub maha kiusatuse mossitada ja Jonile tagasi teha. Selle asemel naeratab ta ja noogutab pead.
Päev saab nii Joni kui Lisa jaoks uue alguse. Mõlema viha on ära pühitud. Nende suhe on sama värske kui maapind pärast kevadist vihmavalingut. Mõlema elus on Jeesus tööd teinud, kõigepealt näidates, kuidas elada, ja seejärel andes neile jõu end salata ja andeks anda – kaks tegu, mis on vajalikud selleks, et armastada, kuid mida on ilma abita väga raske järjepidevalt ja tõeliselt teha.
Loomulikult on need kaks stsenaariumi vaid pealiskaudne pilguheit keerukale inimestevahelistele suhtele, kuid nad illustreerivad seda, miks on Jumala sekkumisel abikaasade ellu ja abiellu nii oluline tähendus. Kristlik usk ei ole üksnes põhimõtete ja reeglite kogum – see on elav, pidev suhtlemine Jumalaga, mille kaudu saame juhtnööre ja jõudu, et elada elu niimoodi, nagu see algselt oli mõeldud.
Millised juhtnöörid annab Jumal abielu jaoks? Jumal on Piiblis väga selgelt rääkinud sellest, kui hävitav on lahutus, kuidas on vaja teise inimese vajadused uhkust allaneelates enda vajadustest ettepoole panna, kuidas tuleb üksteisega aus olla, kuidas tuleb vältida seksuaalset ebamoraalsust, ning paljust muustki. Ent kui meile öeldakse, mida me peame tegema, ei tähenda see tingimata, et me tahaksime seda teha. Jumala juhtimine on sageli erinev sellest, mida me ise tahaksime teha (näiteks tõe rääkimine abikaasale, kui valetamine tundub väga kasulik). Kuid ikka ja jälle kogevad abielupaarid, kui tark on Jumal ja kui arukas on suhete arendamisel Tema juhtnööre usaldada ja järgida.
Näiteks ütleb Jumal siiamaani, et enne seksuaalset lähedust tuleb abielluda. Ent meie kultuuriruumis nõustus 64 % küsitluses osalenud tudengitest väitega „Enne abiellumist oleks arukas koos elada5. Paljud nendest üliõpilastest nägid pealt, kuidas nende vanemate abielud purunesid, ja prooviabielu tundub hea mõttena.
Kuid miks leiab Jumal, et enne seksuaalset lähedust tuleb abielluda? Sellepärast, et ta tahab, et me kogeksime püsivat, rahuldustpakkuvat lähedust. Kuidas saavad kaks inimest olukorras, kus kumbki võib igal hetkel ära minna, tunda end piisavalt turvaliselt ja olla täielikult avatud üksteisega? Uurimused näitavad, et abielulahutuste tase on kõrgem nende hulgas, kes enne abiellumist koos elavad6. Jumala tarkus on eksimatu, Tal on alati õigus. Jumala juhtnööride aluseks on alati Tema hooliv, kaitsev armastus meie vastu.
Kuid Jumal ei taha olla üksnes abielunõustaja, kes meie elu jaoks juhiseid annab. Ta tahab, et me Teda tunneksime, et meil oleks Temaga suhe, et me Teda usaldaksime. Ta ütleb, et selleks, et kedagi ustavalt armastada, peame kõigepealt kogema Jumala tingimusteta, ustavat armastust meie vastu.
Ajendatuna armastusest meie vastu tegi Jumal meie jaoks midagi erilist. Oleme rääkinud sellest, kuidas isekus tekitab meie vahele lõhesid, eriti aga meie ja Jumala vahele, kes on püha ja täiuslik. Piibel ütleb, et patt lahutab meid Jumalast7. Ükskõik kui palju häid tegusid me ka teeksime või kui väga pingutaksime, ikkagi ei suudaks me kustutada Jumala silmis oma pattu. Asja teeb hullemaks see, et patu karistus on surm. See tähendab igavest lahutatust Jumalast, isegi pärast maist elu. Me ei saa seda kuidagimoodi heaks teha. Jumala standardid nõuavad täiuslikkust ja me ei küündi selle latini. Ent Jumal, kes on õiglane ja armastab meid väga, pakkus välja lahenduse.
Mida Jumal meie heaks tegi? Jeesus Kristus, Jumal inimkujul, tuli, et kanda karistuse - surmanuhtluse - meie pattude eest. Jeesus tuli ka õpetama meile Jumala teid ja andma meile mõtestatud elu. Kuid eelkõige ütles Jeesus, et Ta tuli maa peale selleks, et meie asemel surra. Ta maksis täiel määral meie pattude eest – minu, sinu, kogu maailma pattude eest –, surres ristil (Rooma hukkamisviis), et meie saaksime andeks. Jeesus maeti ja kolmandal päeval tõusis Ta surnuist üles. Paljud inimesed nägid ülestõusnud Jeesust oma silmaga ja läksid maailma, et jutustada Jeesusest ja elust, mida Jumal meile pakub.
Meie ülesanne ei ole tegudega Jumala heakskiitu ära teenida. Ta pakub meile kingitust – võimalust Temaga suhelda. Meil endil tuleb valida, kas tahame Tema andestust ja suhet Temaga. Jeesus ütles: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.“8 Ta tahab tulla meie ellu, kuid see on jällegi otsus, mille peame langetama ise. Kui abiellumine on oluline otsus, siis see valik on seda suurem. Kas sa tahad igavest suhet Jumalaga ja lubad Tal oma elus tegutseda? Kas sa tahad, et Ta oma tarkusega sind juhiks ja oma väega sind toetaks?
Kui jah, siis võid Ta kohe praegu oma ellu kutsuda. Täpselt nagu mees ja naine ei ole enne abielus, kui nad avalikult tõotavad end teineteisele pühendada, on ka suhte alustamine Jumalaga teadlik tahteakt. Jeesus ütles: „Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde.“9 Piibel ütleb: „ Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks.“10
Kas tahaksid tunda Jumala armastust enda vastu ja paluda Teda oma südamesse? Seda soovi saab väljendada näiteks järgmiselt: „Issand Jeesus, ma tahan Sind oma ellu. Tahan, et Sa mind juhiksid. Palun andesta mulle kõik mu patud. Tänan, et Sa kandsid ristil karistuse minu pattude eest. Aitäh, et Sa tõotad tulla mu ellu, kui ma avan oma südame ukse. Teen seda nüüd. Tänan, et võin nüüd õppida Sind tõeliselt tundma. Aamen.“
Kui sa seda siiralt palusid, oled sa alustanud suhet Jumalaga ja see suhe kestab igavesti. Kuidas mõjutab see sinu abielu? Sul on võimalik elada armastust tulvil abielus. Just nagu kõik abikaasad, teed ka sina palju vigu ja vahel on sul vaja väga pingutada, et sinu abielu oleks hea. Kuid toetudes Jumalale, annab Ta sulle vajaliku jõu ja nägemuse, et suudaksid isetult armastada oma kaaslast ja talle vajadusel andestada, et sinu abielu jääks püsima.
Kui sul on selle artikli kohta küsimusi või kommentaare, meili meile: EveryStudent.com.
Ma võtsin just Jeesuse oma ellu vastu (natuke kasulikku teadmiseks)...
Ma vist tahan Jeesust oma ellu vastu võtta, palun selgitage seda põhjalikumalt...
DENNIS RAINEY on misjoniorganisatsiooni Campus Crusade for Christ pereelu osakonna direktor. Ta on ka kirjanik ja raadiosaate „FamilyLife Today“ saatejuht. Dennisel ja tema abikaasa Barbaral on kuus last.
(1) Kendall Hamilton ja Pat Wingert „Down The Aisle“, Newsweek, 20. juuli 1998, lk. 54.
(2) John J. DiIulio Jr „Deadly Divorce“, National Review, 7. aprill 1997.
(3) „Generation 2001: A Survey of the First College Graduating Class of the Millennium“, uurimuse teostanud 1997-1998 Louis Harris & Associates ettevõttele Northwestern Mutual Life Insurance Company, 720 E. Wisconsin Ave., Milwaukee, WI 53202, lk. 8, 11.
(4) DiIulio Jr „Deadly Divorce“.
(5) Generation 2001: A Survey, lk. 11.
(6) Shervert H. Frazier Psychotrends (New York: Simon & Schuster, 1994), lk. 106
(7) Jesaja 59: 2
(8) Johannese 14: 6
(9) Johannese ilmutus 3: 20
(10) Johannese 1: 12
Saada lehekülg sõbrale
Kuidas alustada suhet Jumalaga
