Seks ja läheduse otsimine
Mida on selleks vaja, et kogeda kellegagi tõelist lähedust? Mis on armastus? Mis on lähedus?
Autor: Dick Purnell
Dr. Henry Brandt ajakirjast „Collegiate Challenge“ on öelnud, et tema juurde tulevatel paaridel on teatud sündroom, et nad järgivad teatud mudelit. Nad räägivad: „Alguses oli seks erutav. Siis hakkasin ma end imelikult tundma ja seejärel muutusid imelikuks minu tunded partneri vastu. Me vaidlesime ja kaklesime ja lõpuks läksime lahku. Nüüd oleme vaenlased.“
Seda sündroomi kutsun ma järgmise hommiku sündroomiks. Me ärkame ja leiame, et lähedust tegelikult ei ole. Seksuaalne suhe ei rahulda meid enam ja lõpuks oleme olukorras, mida me alguses tegelikult üldse ei tahtnud – kaks enesekeskset inimest, kes tahavad rahuldada iseenda vajadusi. Tõelist armastust ja lähedust ei ole võimalik saavutada „otsekohe“ ning ühel hetkel leiad end tasakaalust välja viiduna harmooniat otsimas.
Igaühe elus on viis olulist aspekti: füüsiline, emotsionaalne, mentaalne, sotsiaalne ja vaimulik. Kõik need viis osa peaksid toimima harmooniliselt üheskoos. Oma läheduseotsingutes tahame tulemust täna või veel varem. Üks meie probleemidest on see, et tahame rahuldust kohe. Kui meie lähedusevajadust suhtes ei rahuldata, otsime viivitamatult lahendust. Kust me otsime? Füüsiliselt, mentaalselt, sotsiaalselt, emotsionaalselt või vaimselt tasandilt? Vastus: füüsiliselt. Teise inimesega on lihtsam olla lähedane füüsiliselt kui mõnel muul viisil neist viiest. Sa võid vastassoost isikuga tunni või poolega füüsiliselt lähedaseks saada – see sõltub vaid sellest, kui suur on kihk! Kuid varsti avastad, et seks võib olla vaid ajutine lahendus pinnapealsele ihale. On veel palju sügavam vajadus, mis jääb ikka rahuldamata.
Mida sa teed siis, kui erutus hakkab kaduma ja mida rohkem sa seksid, seda vähem see sulle meeldib? Me püüame seda seletada öeldes: „Me oleme armunud. Ei, ma pean silmas tõeliselt armunud.“ Kuid tunneme end siiski süüdi ja rahulolematutena. Kõikjal ülikoolides näen ma, kuidas mehed ja naised otsivad lähedust, sukeldudes ühest suhtest järgmisesse lootusega: „Seekord on see tõeline. Seekord leian suhte, mis jääb püsima.“
Ma usun, et see, mida me tegelikult tahame, ei ole seks. Tegelikult tahame me lähedust.
Mis on lähedus?
Lähedus hõlmab kõiki erinevad dimensioone meie elus – nii füüsilise, kui ka sotsiaalse, emotsionaalse, mentaalse ja vaimse aspekti. Lähedus tähendab tegelikult elu täielikku jagamist. Eks me kõik ole ju ühel või teisel ajahetkel igatsenud lähedust ja üheksolemist ning seda, et jagada oma elu kellegagi?
Marshall Hodge on kirjutanud raamatu „Sinu hirm armastuse ees“ (Your Fear of Love). Selles räägib ta: „Me igatseme hetki, kus väljendatakse armastust, lähedust ja õrnust, kuid sageli tõmbume me otsustaval hetkel tagasi. Me kardame lähedust. Me kardame armastust.“ Seejärel väidab Hodge oma raamatus: „Mida lähedasemaks me kellegagi saame, seda suurem võimalus on haiget saada.“ Just hirm haiget saada viib meid sageli kaugemale tõelise läheduse leidmisest.
Pidasin ühes Illinois' osariigis asuvas ülikoolis loenguid. Pärast järjekordset loengut tuli üks naine mu juurde ja ütles: „Pean Teiega rääkima oma probleemidest poiss-sõbraga.“ Istusime maha ja ta hakkas mulle oma muredest jutustama. Natukese aja pärast sõnas ta: „Tegutsen nüüd selles suunas, et mitte kunagi enam haiget saada.“ Vastasin talle: „Teisisõnu tegutsete selles suunas, et mitte kunagi enam armastada.“ Ta arvas, et ma sain valesti aru, ja jätkas: „Ei, mitte seda. Ma lihtsalt ei taha enam haiget saada. Ma ei taha valu oma ellu.“ Laususin: „Just nõnda, Te ei taha oma ellu armastust.“ Ei ole olemas sellist asja nagu „valutu armastus“. Mida lähedasemaks me kellegagi saame, seda suurem võimalus on haiget saada.
Arvan, et sina (ja umbes 100% elanikkonnast) ütleks, et oled varem suhetes haiget saanud. Küsimus on selles, mida sa selle valuga pihta hakkad? Valu peitmiseks annavad paljud meist nn „topelt-märguandeid“. Ütleme teisele inimesele: „Tead, ma tahan, et me lähedasemaks saaksime. Ma tahan armastada ja olla armastatud . . . kuid oota veidi, ma olen enne haiget saanud. Ei, ma ei taha nendel teemadel rääkida. Ma ei taha neist asjust kuulda.“ Me ehitame oma südamete ümber müürid, kaitsmaks end igaühe eest, kes võiks meile haiget teha. Kuid sama müür, mis hoiab inimesed meie südameist eemal, hoiab meid endid vangistuses. Mis on selle tulemus? Saabub üksildus ja tõeline lähedus ja armastus muutuvad võimatuks.
Mis on armastus?
Armastus on enam kui emotsioonid ja palju enam kui hea tunne. Kuid meie ühiskond on võtnud selle, mis Jumal on öelnud armastuse, seksi ja läheduse kohta, ja muutnud selle üksnes emotsioonideks ja tunneteks. Jumal kirjeldab armastust üksikasjalikult Piiblis, eriti 1. kirjas korintlastele, 13. peatükis. Nii et kui soovid täielikult mõista Jumala definitsiooni armastuse kohta, luba mul tutvustada paari Piiblisalmi (1 Korintlastele 13:4-7) alljärgneval viisil. Kuivõrd saaks sinu vajadused rahuldatud, kui keegi armastaks sind nii, nagu Jumala sõnul peaks meid armastatama:
- kui see inimene käituks sinuga kannatlikult ja heatahtlikult ega oleks kiivas?
- kui see inimene ei kelgiks ega hoopleks?
- kui see inimene ei käituks sinu suhtes näotult, ei otsiks omakasu ega ärrituks kergesti?
- kui see inimene ei jätaks meelde paha, mida sa teinud oled?
- kui ta ei petaks, vaid oleks alati sinu vastu aus?
- kui ta kaitseks sind, usaldaks sind, loodaks alati, et sul läheb hästi, ja jääks teievahelistes konfliktides ikka sinu kõrvale?
Just sedamoodi kirjeldab Jumal armastust, mida ta tahab, et me kogeksime suhetes. Küllap märkad, et seda sorti armastus on keskendunud teisele inimesele. See on pigem andev kui omakasupüüdlik. Ja sellest ka probleem. Kes suudaks seda ideaali tegelikkuses teostada?
Selleks, et me tunneksime suhetes sellist armastust, tuleb meil kõigepealt kogeda Jumala armastust meie vastu. Sa ei saa armastust püsivalt teise vastu üles näidata, kui sa ei ole kunagi kogenud, et sind ennast niimoodi armastatakse. Jumal, kes tunneb sind, kes teab sinust kõike, armastab sind täiuslikult.
Jumal kõneles meile kaua aega tagasi prohvet Jeremija kaudu: „Ma olen sind igavese armastusega armastanud, seepärast olen ma sind heldusega [enda juurde] tõmmanud“ (Jeremija 31:3). Nii et Jumala armastus sinu vastu ei muutu kunagi.
Jumal armastas meid nii väga, et Ta lubas seda, et Jeesus Kristus löödaks meie pattude eest risti (vanaaegne hukkamisviis), et meie võiksime süüst puhtaks saada. Loeme Piiblist: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu“ (Johannese 3:16). Kui me pöördume Jumala poole ja võtame Ta andestuse vastu, hakkame kogema Tema armastust.
Jumal ütleb meile: „Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust“ (1 Johannese 1:9). Jumal andestab nii meie patud, kui ka unustab need ja puhastab meid.
Jumal armastab meid ikka, mis ka ei juhtuks. Sageli lõpevad suhted, kui midagi muutub, näiteks juhtub mingi suur õnnetus või muutub drastiliselt meie majanduslik olukord. Kuid Jumala armastus ei põhine meie füüsilisel väljanägemisel ega sellel, kes või millisel ametikohal me oleme.
Nagu näed, on Jumala seisukoht armastuse suhtes täiesti erinev sellest, mida ühiskond meile armastuse kohta räägib. Kujutad sa ette suhet, kus oleks selline armastus? Jumal ütleb meile, et Tema andestus ja armastus kuuluvad meile, meil tuleb seda ainult paluda. See on Tema kink meile. Aga kui me selle kingi tagasi lükkame, võtame ise endalt ära võimaluse leida tõelist rahuldust, tõelist lähedust ja tõelist elueesmärki.
Lahendus
Jumala armastus annab lahenduse. Kõik, mis meil teha tuleb, on sellele vastata usu ja pühendumusega. Piibel ütleb Jeesuse kohta: „Aga kõigile, kes teda vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse“ (Johannese 1:12). Jumal saatis oma ainsa Poja, Jeesuse, meie asemel surema. Kuid sellega lugu ei lõpe. Kolm päeva hiljem tõusis Jeesus surnuist. Jumalana elab Ta praegugi ja tahab oma armastuse sinu südamesse valada. Kui sa Ta vastu võtad, hämmastud sellest, mida Ta su elus ja suhetes teha saab.
Jumala sõna räägib meile: „Kes usub Pojasse [Jeesusesse Kristusesse], sellel on igavene elu, aga kes ei kuula Poja sõna, see ei näe elu, vaid tema peale jääb Jumala viha“ (Johannese 3:36). Jumal tahab, et meil oleks elu mitte üksnes praegu, vaid igavesti. Kui me otsustame Tema pakkumise tagasi lükata, oleme valinud ka patu tagajärje, mis on surm ja igavene lahutatus Temast.
Jeesuse vastuvõtmine oma ellu ja Tema usaldamine toob meile tasakaalu. Usk Jumalasse päästab valla Jumala andestuse. Enam pole vaja peitu pugeda ega oma teed minna. Ta on siinsamas koos meiega. Tema annab meile rahu. Kui oleme oma usu ja usalduse Tema peale pannud, tuleb Ta meie ellu ja me oleme Temaga lähedased. Tema andestus on meid vabastamas ka hirmsaimast patust, sügavaimast enesekesksusest, suurimast probleemist või võitlusest, mis meil kunagi on olnud või ette tuleb.
Lähedus, mis rahuldab
Läbi terve Piibli on Jumala suhtumine seksi väga selge. Jumal on seksi hoidnud abielu ja ainult abielu jaoks. Mitte sellepärast, et Ta tahaks meid õnnetuks teha, vaid sellepärast, et Ta tahab meid südamevalu eest kaitsta. Ta tahab ehitada meile kindla aluse, et kui me abiellu astume, põhineks selle lähedus turvaliselt Jumala armastusel ja tarkusel.
Kui me usaldame end Jeesusele Kristusele, annab Ta meile iga päev uue armastuse ja jõu. Just siin rahuldatakse meie vajadus läheduse järele, mida me otsime. Jumal annab meile armastuse, mis ei saa otsa, ei kao aastate möödudes ega olukordade muutudes. Tema armastus võib tuua kaks inimest kokku ja Tema on selle ühenduse keskmes. Kohtamas käies, kui te kasvate kokku mitte ainult vaimselt, vaid ka sotsiaalselt, mentaalselt ja emotsionaalselt, oled sa võimeline olema ausas, hoolivas ja lähedases suhtes, mis on rahuldustpakkuv ja põnev! Ja kui suhe viib lõpuks abieluni, võib seksuaalne ühendus seda loodud alust üksnes suuremaks ehitada.
Sa võid Kristuse kohe praegu usu läbi palve kaudu vastu võtta. Palve on Jumalaga kõnelemine. Jumal tunneb su südant ega ole niivõrd huvitatud su sõnadest kui sellest, mida sa südames tunned. Palve võib olla näiteks selline: „Issand Jeesus, ma vajan Sind. Tänan, et sa surid ristil minu pattude eest. Ma avan Sulle oma elu ukse ja võtan Su vastu oma Päästja ja Issandana. Tänan Sind, et andestad mu patud ja annad mulle igavese elu. Juhi minu elu ja tee mind selliseks inimeseks, kellena Sa mind näha tahad.“
Kas see palve väljendab seda, mida sa kogu südamest tahad? Kui nii, siis palu seda palvet. Kui sa paned oma usalduse Kristuse peale, tuleb Ta su ellu, nagu Ta on lubanud. Sellega algab suhe Temaga, mis muutub seda lähedasemaks, mida rohkem sa Teda tundma õpid. Kui Tema on su elu keskmes, saab su elu täiesti uue – vaimse – mõõtme tuues harmooniat ja rahuldustunnet kõikidesse su suhetesse.
Ma võtsin just Jeesuse oma ellu vastu (natuke kasulikku teadmiseks)...
Ma vist tahan Jeesust oma ellu vastu võtta, palun selgitage seda põhjalikumalt...
Dick Purnell on kõnelnud üle 450 ülikooli ja kolledži tudengitega. Ta on kirjutanud 12 raamatut, muuhulgas Becoming a Friend and Lover ja Free to Love Again: Coming to Terms with Sexual Regret.
Saada lehekülg sõbrale
Kuidas alustada suhet Jumalaga
