Kas katoliiklastel ja kristlastel on mingi erinevus?
K: „Kas on vahet, kas olla katoliiklane või kristlane?“
Meie V: On olemas palju uskkondi, kirikutüüpe, mida võib klassifitseerida kui kristlikke, nt katoliku, presbüteri, metodisti, baptisti, luteri jne. Ja ilmselgelt on neist igaühes liikmeid, kellel on tõeline suhe Kristusega, ja liikmeid, kellel seda ei ole.
Seega ei ole tegelik küsimus selles, millisesse kirikusse inimene kuulub, vaid selles, kas temas elab Jeesus Kristus, kas tal on isiklik suhe Jumalaga.
Johannese evangeeliumis on kirjutatud: "kõigile, kes tema [Jeesuse] vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse."1 Miks me peame saama Jumala lasteks? Sellepärast, et kuni selle ajani on Jumal kauge. Me ehk teame, et ta on olemas. Me ehk teame, et me peaksime teda ülistama. Ehk teame isegi, et häda korral tuleks just tema poole palvetada. Kuid me oleme teadlikud ka vahemaast, mille on põhjustanud meie patt.
Aga teate, niikaua, kui me elame ja hingame, niikaua teeme me ka pattu. Me teeme asju enda tahtmise järgi, selle asemel, et teha Jumala tahte järgi. Kuid meie patt ei pea jääma meid Jumalast lahutama. Lahendus on siin.
Piibel ütleb, et patu eest on ka karistus ja see võib olla oodatust suurem. Karistus patu eest on surm. See ei kehti mitte ainult selliste pattude kohta nagu näiteks mõrv. See on Jumala kohtuotsus kõikide pattude puhul. Piibel ütleb: „Patu palk on surm..."2 Et me ei peaks surema oma patu pärast Jumalast igaveseks lahutatuna, suri Jeesus meie asemel. Ta maksis täielikult meie patu hinna. Ta pakub meile täielikku andestust, mitte ajutist andestust. Isegi need patud, mida me tulevikus sooritame, võime saada praegu andeks, sest Jeesus suri kõigi meie pattude eest. Me võime kohe astuda lähedasse, isiklikku suhtesse temaga, kui see patumüür on kadunud. Asi pole selles, nagu saaksime me täiuslikeks ega teeks enam pattu. Me saame andeks siis, kui me mõistame, et Jeesus suri meie patu pärast, meie asemel.
„Aga Jumal oma armulises helduses mõistab meid õigeks. Ta on teinud seda Jeesuse Kristuse läbi, kes on meid vabastanud, võttes meie patud. Sest Jumal saatis Jeesuse võtma karistust meie pattude eest ja lepitama Jumala viha meie vastu. Meid mõistetakse Jumala silmis õigeks, kui usume, et Jeesus valas oma verd ja ohverdas oma elu meie pärast.“3
Kui võtame Jeesuse Kristuse oma ellu vastu, kuulutab Jumal, et me pole süüdi ning et oleme nüüd Jumala silmis õigeks mõistetud. Meie suhe Jumalaga on nüüd tõeliselt alanud, nüüd ei tea me üksnes seda, et Jumal on „kusagil olemas“, vaid et ta elab meie sees. Meil on Jumala andestus, suhe temaga. „Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.“4
Kui sa tahaksid olla kindel, et sul on isiklik suhe Jumalaga, et su patud on andeks antud ning et sinu ja Jumala vahel ei ole enam müüri, siis juhtnöörid on siin: Jumal on lähemal kui arvame.
Saada lehekülg sõbrale
Kuidas alustada suhet Jumalaga
