Kas Jumal on elevant?

Religioonifilosoofia allegooria pimedatest meestest ja elevandist

Autor David A. Horner, teksti on kohandatud

On üks populaarne mõistujutt, mida kasutatakse näitamaks, et kõik religioonid suudavad Jumalat adekvaatselt kirjeldada. Eriti armastavad seda religiooniõppejõud, kuna see võrdsustab kõik religioonid ning näitab, et kõigi religioonide kirjeldused Jumalast on võrdselt „tõesed“.

Mõistujutt ise kõlab järgmiselt: neli pimedat meest satuvad kokku elevandiga. Kuna nad ei ole kunagi varem elevanti kohanud, kobavad nad teda, püüdes seda uut nähtust mõista ja kirjeldada. Üks haarab londist ja teeb järelduse, et elevant on nagu madu. Teine uurib üht jalga ja kirjeldab elevanti kui puud. Kolmas leiab elevandi saba ja teatab, et elevant sarnaneb nöörile. Neljas pime leiab aga elevandi külje ning jõuab järeldusele, et elevant on nagu müür.

Igaüks kirjeldab pimedana üht ja sama asja – elevanti. Ometigi kirjeldab igaüks sedasama asja täiesti erinevalt.

Paljud leiavad, et see võrdpilt käib erinevate religioonide kohta – need kirjeldavad üht ja sama asja täiesti erinevalt. Seega tuleks järeldada, et ühelgi religioonil ei ole täit tõde, kuid kõiki neid tuleks vaadelda kui põhiolemuselt võrdselt paikapidavaid.

See on jõuline ja provokatiivne allegooria, milles on kindlasti pisike tõetera sees.

Kui Jumal on igavene ja meie oleme ajalikud, on mõistlik uskuda, et ükski meist ei suuda täielikult Tema olemust mõista. Kuid kas see mõistujutt annab edasi tõde, et kõik religioonid viivad Jumalani? Selline järeldus eirab nii mõndagi tõsiasja...

Esimene tõsiasi – elevant. Pimedad mehed püüavad tegelikult kirjeldada elevanti, mitte midagi muud. Samamoodi on olemas faktilisi küsimusi Jumala kohta. „Kas Jumal on üldse olemas?“ on faktiline küsimus, mis sarnaneb küsimusele „Kas Abraham Lincoln on olnud Ameerika Ühendriikide president?" Kui jah, siis on see tõsi, vaatamata sellele, kas keegi seda usub või mitte, ning selle fakti eitamine oleks viga. Seega ei ole mitte kõik arvamused elevantide või Jumala loomuse kohta võrdselt tõesed.

Teiseks eksivad neist neljast pimedast mehest kõik. Tegu on elevandi, mitte müüri, nööri, puu ega maoga. Nende arvamused ei ole võrdselt tõesed, nad on hoopis võrdselt valed. Parimal juhul näitaks selline religioosset pluralismi kirjeldav võrdlus, et kõik religioonid on valed, mitte tõesed.

Kolmandaks – ja see on kõige tähtsam –, see allegooria ei võta arvesse ühtegi erilist ilmutust. Kui saabuks viies mees, kes on nägija (ja võimeline seda tõestama) ja kes kirjeldaks elevanti elevandina, muutuks see mõistujutt täiesti.

Jeesus Kristus, kes oli ajaloo usujuhtide seas unikaalne, väitis, et tema on see „viies mees“, Jumala lõplik ilmutus. Paljud inimesed, kes nägid Jeesuse imesid ja kuulsid teda kõnelemas, solvusid tema selgete väljaütlemiste tõttu oma jumalikkuse kohta. „Siis otsisid [nad] veel enam võimalust teda tappa, sellepärast et ta oli lisaks hingamispäeva rikkumisele nimetanud Jumala oma Isa olevat, tehes ennast Jumalaga võrdseks.“¹

Jeesus aga kutsus meid uskuma temasse, kui me tahame, et meie Jumala-otsingud saavutaksid oma sihi... „Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.“²

Kas tahaksid uurida, kas Jeesus oli tõesti see „viies mees“? Vaata artiklit Enamat kui pime usk.

(1) Johannese 5:18
(2) Johannese 6:35

Saada lehekülg sõbrale
Kuidas alustada suhet Jumalaga